Grete oli terve nädala tööl stressis olnud ja ootas reedet nagu päästet. Õnneks teadis ta üht inimest, kelle erasaun Pirital oli alati soe ja valmis — Oliverit.
Ta kirjutas talle:
“Kas saun on täna vaba?”
Oliver vastas kohe: “On. Tule. Üksi?”
“Jah,” vastas Grete, kuigi lootis, et Oliver tuleb ka sinna.
Kui Grete sauna uksest sisse astus, oli ruumis juba mõnus kuumus ja küünlad põlesid. Rätik õlgadel, astus ta leiliruumi… ja nägi Oliverit lava peal istumas, rätik puusadel, keha niiske, lihased pinges.
“Sa ikka tulid ka,” ütles Grete, üritades rahulikuks jääda.
“Sa kirjutasid nii, et ma ei saanud mitte tulla,” muigas Oliver.
Grete istus tema kõrvale. Kuumus oli intensiivne, aga kõige rohkem pani teda hingeldama see, kui lähedal Oliver talle istus.
Oliver valas kerisele vett, aur tõusis ja ruum täitus niiske kuumusega. Grete tõmbas sügavalt hinge, silmad korraks kinni.
Siis tundis ta, kuidas Oliver oma käe aeglaselt ta reiele pani.
“Sa oled pinges,” ütles mees madalal häälel.
“Ma tean,” vastas Grete ausalt.
Oliver libistas kätt veidi kõrgemale.
“Kas ma võin aidata?”
Grete noogutas. Keha reageeris enne mõtet.
Oliver tõusis, astus ta ette ja võttis rätiku ta õlgadelt maha. Kuum õhk puudutas Grete paljast nahka.
“Pööra selg,” ütles Oliver.
Ta tegi seda. Oliver hakkas masseerima Grete kaela, õlgu, selga. Käed olid tugevad ja kindlad. Masseerimine liikus aeglaselt allapoole, kuni Oliveri sõrmed jõudsid ta alaseljale… siis puusadele… ja lõpuks libises mees ühe käega ta reie siseküljele.
Grete võpatas.
“On hea?” küsis Oliver.
“Jah…” sosistas Grete.
Oliver laskus põlvili, võttis aeglaselt ära ka Grete rätiku ja libistas oma käed üle naise reite, kõhu ja puusade. Grete hingamine kiirenes, nahk tahtis iga puudutust.
Mees tõmbas ta enda poole, suudles Grete kõhtu, siis altpoolt reite sisekülgi. Grete jalad läksid instinktiivselt laiemaks.
“Istuda?” küsis Oliver.
Grete noogutas ja istus lava servale, jalad kergelt harkis.
Oliver vaatas talle pimedalt intensiivse pilguga otsa.
Siis ta kummardus ja surus oma suu Grete kõige tundlikumasse kohta.
Kuuma sauna ja mehe keele kombinatsioon oli üle mõistuse. Grete haaras lava servast, puusad liikusid tahtmatult vastu Oliveri suud.
Mees oli aeglane, täpne, nautiv.
Grete hingamine muutus katkendlikuks.
“Ära lõpeta… ära lõpeta…” palus Grete.
Oliver surus keelega sügavamale ja Grete värises, orgasm lõi nagu kuum laine ta läbi.
Grete hingeldas, keha veel värisemas.
Oliver tõusis, pühkis huuli ja sosistas:
“Minu kord.”
Grete naeris läbi hingeldamise, tõusis püsti ja tõmbas Oliveri rätiku lahti. Rätik kukkus ja Oliver oli kõva, valmis. Grete astus talle lähemale ja surus keha vastu Oliveri keha.
“Siin?” küsis Grete.
“Jah,” vastas Oliver madalal häälel.
Grete toetus lava vastu, üks jalg astmel kõrgemal, ja Oliver liikus aeglaselt ta sisse. Mõnu lõi üle keha.
Oliveri käed libisesid üle Grete talje, rindade, reite. Rütm kiirenes. Mõlemad hingasid katkendlikult, soovist raskena.
“Ma tahan, et sa tuleks minu jaoks,” sosistas Oliver Grete kaela.
“Ma juba… ma juba…” Grete hääl murdus.
Oliver tõukas sügavamalt ja Grete tuli uuesti, keha värisedes, küüned Oliveri selga vajutatud.
Hetke pärast tuli ka Oliver, haarates tugevalt Grete puusadest kinni, surudes end viimase impulsini tema vastu.
Nad jäid kuuma sauna vaikusesse, hingeldades, keha veel nõrk.
Oliver suudles Grete kaela.
“Ma arvasin, et sa tahtsid lihtsalt sauna,” ütles ta.
“Tahtsingi,” vastas Grete, “aga see oli palju parem.”