Ta oli juba paar nädalat tundnud, et vajab midagi… rohkemat. Midagi, mis paneks keha uuesti elama. Nii ta broneeris endale üheks ööks toa ühes Tallinna vanalinna väikeses butiikhotellis – mõttega lihtsalt puhata.
Aga kui ta hotellituppa jõudis, avas ta ukse ja nägi seal meest, kes oli justkui kogemata vales toas.
Ta oli pikk, tugevate õlgadega ja kahepäevase habemega.
“Vabandust… kas see on tuba 307?” küsis mees madala, enesekindla häälega.
Ta noogutas, aga ei suutnud pilku tema silmadest lahti rebida. Midagi tema juures oli liiga ahvatlev, liiga ohtlikult ligitõmbav.
“Paistab, et meil on segadus,” ütles mees, “aga kui ma juba siin olen… kas ma tohin sulle ühe joogi teha?”
Ta oleks pidanud “ei” ütlema. Aga selle asemel sulges ta ukse enda selja taga.
“Teeme,” vastas ta.
Mees valas proseccot, ulatas talle klaasi ja silitas sõrmeotstega kergelt tema kätt. See puudutus läks otse läbi naha, otse alakõhtu.
“Kas sa oled siin üksi?” küsis mees.
“Olen,” vastas ta ausalt.
“Siis lubad ehk mul jääda veel mõneks minutiks?”
Ta ei vastanud, vaid astus talle lähemale. Mees pani klaasi käest, võttis tema lõua kahe sõrmega ja tõstis tema näo üles.
“Kui ma su praegu suudleks… kas sa peataks mind?”
Ta hingas sügavalt.
“Ei,” sosistas ta.
Mees tõmbas ta endale lähemale ja surus huuled vastu tema omi. Suudlus oli alguses aeglane, prooviv, aga sekundiga muutus ahnemaks. Ta tundis, kuidas mehe käed libisesid ta taljele, siis allapoole, kuni mehe sõrmed puudutasid õrnalt ta puusi.
Ta ei olnud oodanud, et ta keha reageerib nii kiiresti. Jalad läksid nõrgaks, kõhus süttis soe, valus nälg.
“Ütle, kui peaksin lõpetama,” pomises mees ta huulte vastas.
“Ära lõpeta,” vastas ta.
Mees tõstis ta kergelt vastu seina, nii et tema jalad toetusid mehe puusadele. Ta tundis läbi ruudukujulise teksakangast mehe erektsiooni enda vastu surumas. Mees suudles ta kaela, siis rangluud, libistas käe aeglaselt mööda tema külge alla, kuni sõrmed jõudsid ta seeliku servani.
“Kas see on ainult minu pärast nii märg?” küsis ta, libistades käe seeliku alla.
“Jah…” Tema hääl tuli katkise sosinana.
Mehe sõrmed libisesid läbi ta stringide, puudutades teda täpselt sealt, kust ta seda kõige rohkem vajas. Nende esimene kokkupuude pani ta sõrmeotsteni värisema. Mees liikus sõrmeotstega aeglaselt, katsudes, õppides, mis talle meeldis – kuni leidis täpselt õige koha ja ta lõi pea vastu seina, kui mõnu üle keha jooksis.
“Võta need ära,” käskis ta, ja mees tõmbas ta seeliku ja stringid põrandale. Ta võpatas, kui külm õhk ta niisket nahka puudutas.
Mees laskus põlvili.
“Ma tahan maitsta sind,” ütles ta ja enne kui ta jõudis vastata, surus mees oma suu vastu ta kõige tundlikumat kohta.
Ta haaras mehe juustest, tõmbas teda enda vastu ja ohkas valjusti, kui mehe keel libises sügavale tema sisse. Ta ei suutnud end kontrollida, puusad liikusid mehe vastu rutakalt, januselt, nii et mehe suu ja keel töötasid ta vastu täpselt õiges rütmis.
“Jätka… ära lõpeta… ära lõpeta,” palus ta, hingeldades.
Ja mees ei lõpetanud, kuni ta värises tema huulte vahel, orgasm lainetena üle keha voolamas.
Mees tõusis püsti, pühkis lõua ja vaatas talle otse silma.
“Nüüd on minu kord,” ütles ta madalal, tumedal häälel, avades oma püksiluku.
Ta tundis, kuidas libiido uuesti sütib. Ta astus ühe sammu edasi, võttis mehe käest kinni ja tõmbas ta voodile. Mees lamas selili, ja ta istus aeglaselt tema kõvale, kuumale erektsioonile. Hetkeks hoidis ta hinge kinni, kui mees liikus temasse… sügavale.
Mõnu oli nii intensiivne, et ta pidi mehe rinnalt toetust otsima. Ta hakkas liikuma aeglaselt, siis kiiremini, mehe käed tugevasti ta puusi hoidmas.
“Sa liigutad end nii hästi,” pomises mees, surudes talle vastu altpoolt.
Tema hingamine läks katki, hääled tulid tahtmatult, valjusti.
Voodi kolises, mehe sõrmed vajusid ta puusadesse, tema sõrmed kraapisid mehe õlgu. Tempo muutus loomalikuks, puhtaks ihaks.
“Ma… ma tulen…” ütles ta katkendlikult.
“Siis tule. Tule mu peale,” vastas mees ja tõukas veel sügavamalt.
Ta ei suutnud end tagasi hoida – teine orgasm lõi ta läbi nagu kuum laine. Keha tõmbles, hääl murdus ja ta vajus mehe peale kokku.
Mees pööras nad ümber, tungis veel paar korda sisse ja samuti tuli, vaikse oige ja värinaga, mis liikus läbi ta keha.
Mõne hetke pärast nad vaid hingeldasid.
Ta naeris pehmelt.
“Nii palju ühest valest toast,” ütles ta.
Mees naeratas.
“Kui soovid, võin homme ka valesse tuppa sattuda.”
Ta tõusis voodis istuli ja libistas sõrmed mehe rinnal.
“Ma arvan, et ma jätan ukse lahti.”